``Toomas Nipernaadi``

August Gailit 
(1928)

Kes oli August Gailit?


  August Gailit oli eesti kirjanik, kes kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone.
Ta sündis Valgas ja üles kasvas Laatre mõisas. Ta elukäigu teeb põnevaks, et ta on elanud paljudes erinevates kohtades nt. Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias, mis võiski temast nii hea kirjaniku teha. 1944. aastal põgenes ta perega Rootsi Ormesta mõisasse elama.

Ta kuulus kirjanike rühmitusse Siuru.


``Toomas Nipernaadi``

  Teose peategelane  on Toomas Nipernaadi, kes rändas suvel ringi, et saada inspiratsiooni enda raamatute jaoks.

  Tal oli kombeks luisata, sest ta mõtles igas kohas välja endale uue ameti ja lubas tee peal kohatud naistele lubadusi, mida ta enamasti ei täitnud. Ta võttis elu vastutustundetult ja kergelt, sest ta lahkus alati,kui mõni olukord keerulisemaks muutus. Nii oli ta teoses maamõõtja, mõisnik, sulane, rätsep,taluperemees pärlipüüdja, parvepoiss ja madrus.

Nipernaadi ei olnud välimuse poolest kõige ilusam, aga naistele meeldis ta jutte kuulata ja tema salapärane šarm.


Minu arvamus raamatust:

   Hindeks ma paneksin raamatule 6.5/10 .

Esialgu ei meeldinud mulle raamat üldse, sest Nipernaadi tundus olevat täiesti mõttetu mees, kes ainult valetab, et naiste tähelepanu saada ja hulgub igavusest ringi.

    Pikemal analüüsil sain aru, et Nipernaadil oli ka  häid omadusi. Igas kohas üritas ta inimeste elu teha huvitavamaks ja inimesi enda unistuste täitmisel aidata. Nipernaadi oli väga tark mees, sest ta kohanes iga olukorraga kiiresti, lisaks oli ta väga sõnaosav. Ta oli ka sihikindel, kuna ta ei lahkunud enne, kui naine temasse kiindunud oli. Olgugi, et ta tundus nii ükskõikne, tuleb välja osadest novellidest, et ta oli tegelikult hooliv.

(Pildil on Säde pargis olev Nipernaadi kuju)

   Üldiselt meeldis mulle, et raamatu peategelase käitumist võib nii palju erinevalt tõlgendada. Mulle ei meeldinud, et loodust oli nii pikalt kirjeldatud, kuna see tegi raamatu minu jaoks tüütuks, aga samas ma tean, et paljudel lugejatel aitab pikk kirjeldamine paremat ettekujutlust luua.




Ma leidsin ka lühivideo Nipernaadi etendusest, mis näitab, kui väga eestlased seda raamatut hindavad, sest seda lavastatakse ja käiakse vaatamas ikka veel.

Video:

   Novellis ``Parvepoiss´´ kohtus Nipernaadi Lokiga. Pärast Nipernaadi lahkumist võis muutuda Loki kurvaks Nipernaadi lahkumise pärast, aga samas võis ta ka aru saada, kui ilus ta on ja äkki see andis talle julgust teiste parvepoistega rääkimiseks. Veel selgitas Nipernaadi vanale Habahannesele, kui väärtusetu on elu, kui sul on ainult kasutu materiaalne vara.



  Novellis ``Toomas Nipernaadi`` lõpeb lugu küll halvasti, aga ma ei ütleks, et see oleks kuidagi Nipernaadi süü olnud, vaid see on poegade enda rumalus, kuigi nad ajavad süü Nipernaadile. Nipernaadi julgustas poisse tegema head äri isegi siis, kui terve küla oli nende vastu.



   Novellis ``Pärlipüüdja`` murrab ta Tralla südame, kui ka peagi abielluva Ello südame. Selles teoses  oli ta pererahvale ainult füüsilise töö ja rutiinse elu värvikamaks tegemisega abiks.



   Novellis``Valged ööd`` uputab Nipernaadi Küüpi põllud enda sookuivatamisega üle. Ilmselt sai Nipernaadi selle novelli lõpus aru, et ta tegemised olid külarahvale kahju teinud ja asja parandamiseks võttis ta Joona endaga kaasa, et tema elu paremaks teha. Kui varem ei sallinud keegi eriti Joonat ja ta elu koosnesgi ainult parvega sõitmisest, siis järgmises novellis kohtab ta Kadri Parvit, kes ˇhoolitseb ta eest ja ta ei pea enam lootusetult Anne-Marit armastama.



   Novellis ``Päev Terikeste külas´´ mängis Nipernaadi köstrit ja Joona mängis tema abilist, kuna päris köstrit polnud tulnud. Mõlemad said oma ülesandega väga hästi hakkama. Nipernaadi tegi kogu pidustuse huvitavaks ja inimsed olid õnnelikud. Novelli lõpus saabub kellamees uudisega, et päris köster ei saanud tulla ja Nipernaadi luiskamine tuleb ilmsile. Rahvas saab pahaseks, kuid tegelikult Nipernaadi oskas lihtsalt olukorda hästi ära kasutada ja rahvas oleks võinud koos oldud aega nautida. Minu arvates olid selles teoses Kadri-Parve toed palju halvemad, võrreldes Nipernaadi tegudega.



   Novellis ´´Kaks svidrilinnu-paabukest`` kohtus Nipernaadi Katiga. Selles loos tundus mulle, et asi ei olnudki selles, et Nipernaadi oleks tahtnud nii väga tüdrukule muljet avaldada, vaid ta tahtis Katit ja ta vaest peret aidata. Kui Nipernaadi oli pere juures, siis ta aitas ehitada ja lapsi valvata. Katiga rännakule minnes lubas Nipernaadi Katile talu, kuigi tal endal seda polnud. Nipernaadi otsis talu, sest tal oli kurb mõelda, kui ta jätaks pere soovid täitamata, mis näitab Nipernaadi hoolivat käitumist. Lõpuks peab Nipernaadi Katist loobuma, aga vähemalt  ta täitis enda lubaduse.



    Viimases novellis ``Seeba kuninganna`` jõuab Nipernaadi kalurite juurde. Seal kohtab ta Maretit,kelle unistus oli leida kaldalt pärleid ja rikkaks saada. Nipernaadi soovis ise rikkaks saada, et Maret saaks olla tema Seeba kuninganna. Hiljem mõistis Maret,et ei ole vahet, kas keegi on vaene või rikas. Kuna tulemas oli talv, siis Nipernaadil oli aeg koju minna ning Inriid Nipernaadi- Toomase naine, tuli talle järgi ja nad läksid koos rongile. Nipernaadi murdis Mareti südame ja Maret pidi abielluma Jaanusega.



Kasutatud allikad:

• Raamat ``Toomas Nipernaadi´´
• Pildid on võetud Googlest