Raamatute analüüsid

 "Sillamäe passioon" Andrei Hvostov Kui ema on eestlane, isa venelane, elad Eestis, aga Sillamäel, siis kes oled sa ise? minu arust aitab natukene raamtut paremini mõsita -  https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/passioon-ounapuu-all/ Hvostovski kirjutas minu arvates enda eluloo liiga vara, see on küll sisukas ja hästi kirjutatud, kuid ta polnud isegi üle 50 veel, kui teos avaldati. Raamat räägib Hvostovi eluloost ja tema kodulinnast Sillamäest (kinnine linn).  LUGEMINE: Raamat on väga venin ja kuna keskendub 60ndate teemadele, seega oli minul  pisut raske suhestuda, tembeldamine erinevate ajaperioodide vahel oli väsitav. Hvostovi väljendusviis on väga otsekohene ja aus.  Ainuke asi, mis mulle raamatu juures meeldis oli lõpus ajalooga seonduv - Sillamäe, kui koht, mis oleks võinud olemata olla.  Minu jaoks oli huvitav, et ta justkui teeb eestlasi maha, aga peab ennast ise "paraku" eestlaseks". (lk 238) esialgu nimetab Hvostov end kahtlusteta eestlasteks,

 "Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk VAATA SEE KA ÄRA -   https://youtu.be/I7ka6SsHOGE KÕIGE HAIGEM FAKT: Teos on tõlgitud ka Mari keelde, sest see aitab neil enda identiteeti mõista :)) Kivirähk ise ütles, et tal oli väga raske ja kurnav seda raamatut kirjutada Kõik mida sa võiksid Kivirähkist teada: TSITAADID: "Ebameeldivad asjad on nagu vihm: kunagi nad meile kaela tulevad, aga sellepärast pole mõtet muretseda seni kuni päike paistab." ("Mees, kes teadis ussisõnu", 2007)  "Inimene tahab endale ikka väikesegi võimaluse jätta, ta ei lepi kunagi paratamatusega." ("Mees, kes teadis ussisõnu", 2007) -  https://vikerraadio.err.ee/807774/ohtujutt-jutt-mehest-kes-teadis-ussisonu Raamatust: Kolm erinevat maailma: 1.) vanade tavade austajad ehk metsarahvas 2.) inimesed, kes kolivad külla ja võtavad omaks uued kombed 3.) raudmeeste maailm, kes toovad üle asju välismaailmast Põhiprobleemid: uue ja vana maailma põrkumine Leemet jääb kah

 Luulekogu analüüs Doris Kareva "Suik ja Sillerdus (2019)" MÕISTED: Elulugu: Doris Kareva on väga mitmekülgne inimene. 1977. aastal astus ta Tartu Riiklikku Ülikooli filoloogiat õppima, kuid  lahkus ülikoolist 1979. aastal seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele.Kareva on töötanud kultuurilehe Sirp ja Vasar korrektorina, seejärel oli ta Kirjanike Liidu liige ning lõpetas kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. Lisaks oli ta veel Sirbi kirjandustoimetaja ja Meie pere peatoimetaja.  Loomingust: Kareva loomingut võib näha Eesti teatrilavadel - "Mandragora" Tallinna Linnateatris ja  "Unenäokohvik" Rakvere Teatris. Ta esines ühe luulelugejana 17. augustil 2018 toimunud üldluulepeol. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost, siis nende hulgas oli ka Kareva "Aja kulu".  Luulekogus kajastuvad teemad