Luulekogu analüüs
Doris Kareva "Suik ja Sillerdus (2019)"
MÕISTED:
Elulugu:
Doris Kareva on väga mitmekülgne inimene. 1977. aastal astus ta Tartu Riiklikku Ülikooli filoloogiat õppima, kuid lahkus ülikoolist 1979. aastal seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele.Kareva on töötanud kultuurilehe Sirp ja Vasar korrektorina, seejärel oli ta Kirjanike Liidu liige ning lõpetas kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. Lisaks oli ta veel Sirbi kirjandustoimetaja ja Meie pere peatoimetaja.Kareva loomingut võib näha Eesti teatrilavadel - "Mandragora" Tallinna Linnateatris ja
"Unenäokohvik" Rakvere Teatris. Ta esines ühe luulelugejana 17. augustil 2018 toimunud üldluulepeol. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost, siis nende hulgas oli ka Kareva "Aja kulu".
Luulekogus kajastuvad teemad ja meeleolu:
"Värav kahe maailma vahel"
Värav kahe maailma vahel
on nähtamatu ja suur.
Seal kasvab puu,
mille võra
on sama võimas kui juur
ja mille vilja mahl
võimatuse viib meelest.
Üks laps kiigub,
kerge kui tuul
ja laulab seal omaette.
Ta silmad on kinni,
ta sõnad
puhkevad haldjate keelest.
Ei vaata ta taha, ei ette,
ei maha, ei üles.
Ta kiigub haldjate süles
kahe maailma vahel –
puhas leheke unenäopuul.
Analüüs - tegevust kirjeldab kõrvaltvaataja
"Kes läheb vette"
Kes läheb vette
saab märjaks.
Mõni kivi on terav.
Mõni laine lööb jalust.
Kui sa ei hooli valust,
kui sa ei muutu kurjaks,
õpid ehk ujuma.
Säält ta tulebki, särav.
Ainus laine, mis kannab
igasuguse ilma,
tuule ja tujuga.
Kommentaarid
Postita kommentaar