"Mees, kes teadis ussisõnu"

Andrus Kivirähk

VAATA SEE KA ÄRA - https://youtu.be/I7ka6SsHOGE

KÕIGE HAIGEM FAKT: Teos on tõlgitud ka Mari keelde, sest see aitab neil enda identiteeti mõista :))

Kivirähk ise ütles, et tal oli väga raske ja kurnav seda raamatut kirjutada

Kõik mida sa võiksid Kivirähkist teada:

TSITAADID:

"Ebameeldivad asjad on nagu vihm: kunagi nad meile kaela tulevad, aga sellepärast pole mõtet muretseda seni kuni päike paistab." ("Mees, kes teadis ussisõnu", 2007)

 "Inimene tahab endale ikka väikesegi võimaluse jätta, ta ei lepi kunagi paratamatusega." ("Mees, kes teadis ussisõnu", 2007)

- https://vikerraadio.err.ee/807774/ohtujutt-jutt-mehest-kes-teadis-ussisonu

Raamatust:

Kolm erinevat maailma:

1.) vanade tavade austajad ehk metsarahvas

2.) inimesed, kes kolivad külla ja võtavad omaks uued kombed

3.) raudmeeste maailm, kes toovad üle asju välismaailmast

Põhiprobleemid:

uue ja vana maailma põrkumine

Leemet jääb kahe maailma vahele

Kivirähk taunib kaasaegset mentaliteeti

Paralleel tänapäevaga:

Saja aasta pärast võib see raamat olla uute põlvkondade jaoks nagu ussikeeles kirjutatud, eesti keele väärtus ja oskus koab, tuleb nt inglise keel

"Kas siis Munk on mees? Mina mõtlesin, et ta on radumehe naine."

"Minevik tundus vaid kauge muinasjutumaa, mis võib olla kurvem või lõbusam, kuid millel pole mingit seost käesoleva hetkega."

"Maailm muutub, midagi vajub unustusse, miski kerkib pinnale. Ussisõnade aeg on läbi saanud, kord unustatakse ka see uus maailm oma jumalate ning raudmeestega ja leiutatakse midagi muud."

Paar errorit raamatust:

Miks ussisõnadega ei pandud Mõmmit kodus olema ja teistest naistest hoiduma?

Karudele vist ei mõjunud ussisõnad, sest nad olid intelligentsemad

Miks ussisõnadega ei saanud Leemet seal lõpu poole endale abilisi kutsuda?

Loomad ei saanud enam vist ussisõnadest aru

Peategelane: Leemet: austab traditsioone; viimane mees, kes teadis ussisõnu; hooliv ja hea südamega

- abiellub kaks korda: 

üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja teine abikaasa Magdaleena tapavad raudmehed

- tal on kolm sõpra: 

Pärtel/Peetrus (kolib külasse ja nende sõprussuhted kaovad)

Hiie 

Ints (rästik, kes on Leemeti best friend, Ussikuninga poeg)

Veel tegelasi: 

Salme - Leemeti õde, abiellub karu Mõmmiga

Linda - Salme ja Leemeti ema, armastab väga oma lapsi, iseseisev

Vootele - Leemeti onu, elutark, õpetab talle ussisõnu

Tölp - Leemeti vanaisa ja iidne sõjamees

Pirre ja Rääk - viimased ahvinimesed metsas, räägivad enda lugusid

Metsas elanud inimesed oskasid ussisõnu, sest rästikud olid neid õpetanud - maod ja inimesed nagu vennad, aga peagi hakatakse unustama.

Miks ussisõnu õpitit? - kergem oli neid tappa, kuna loomad allusid nendele.

Põhja-Konn oli metsaelanike päästnud raudmeeste käest ja toonud neile palju varandusi. Kuid nüüd ta magas ja keegi ei teadnud, kus ta on. Selleks, et teada ja ta appi kutsuda, oli vaja paartuhat meest, et kõik kutsuksid teda ussisõnade abil, kuid see oli võimatu, kuna peaaegu keegi ei teadnud ussisõnu, ainult kümmekond inimesi. Leemet aga tahtis väga seda Põhja-Konna näha. Raamatu lõpus räägib Meeme enna oma surma Leemetile saladuse, et sõrmusega kotike, mille Leemet sai, on tehtud Põhja Konna nahast. Kui see kotike ära süüa, siis saabki näha Põhja Konna, kuid sel juhul peab Leemet olema elu lõpuni tema valvur. Leemet on õnnelik, et tema unistus läheb lõpuks täide. Selleks ajaks on ta viimane elanik metsas, teised on ära kolinud või surnud sõjas Raudmeestega.

Põhja Konn magab koopas sügavat und ja ei ärka kunagi üles. Leemet on väga õnnelik nähes seda suurt olendit, kelle nägemisest ta unistas juba väiksest saadik. Ta heidab Põhja Konna külje alla pikali ja uinub. Raamatu lõpuks on ta olnud 40 aastat Põhja Konna valvur. Ta käib vähe väljas, ainult siis, kui tahab süüa või värsket õhku. Ta peseb Põhja Konna, et ta veel rohkem läigiks. Leemet on oma eluga rahul, sest ta unistus on täitunud.

Raamatu ühed väga huvitavad tegelased on Karud, kes on naiste armukesed. (wtf??)

 Karud on siin hinnatud loomad naiste juures. Leemeti isa sai niimoodi surma, et kui tema ema jäi oma mehele karuga vahele, siis karu segaduse hoos hammustas mehel pea otsast ära. Peale seda hakkas Leemeti ema Karusid  vältima. Leemeti õde Salme hakkaski Mõmmiga elama ja elas kuni surmani koos õnnelikult. Leemet on viimane mees, kes oskab ussisõnu.

MAGASID RÄSTIKUTEGA TALVEUND, Onuga ärkasid varem üles, läksid sööma, onu tõmbas lihatüki kurku ja lämbus alla, kukkusid koos trepist alla, murdis mõlemad jalaluud, oli seal umbes 2 nädalat, samal ajal kui onu mädanes, Ussikuningas päästis ära, oli pool aastat pikali ja ei rääkinud kellegagi

Hiie vanemad - isa hästi traditsioonides kinni, käisid ohverdamas, Hiie vana, haldjatel vaja inimohverdusi, Hiie oleks ohverdatud, Leemet päästis ära, hundid olid ainukesed kes ussisõnu veel teadsid, läksid saarele, kus Leemet nägi oma vanaisa esimest korda, tal olid jalad raudmeeste poolt maha saetud, ehitas tiivad raudmehe luudest, tal oli tiibu vaja, läksid Hiiumaale tuulevana juurde, Hiie isa tuli saarele, kes tahtis neid ära tappa, läksid tagasi mandrile ja abiellusid, Hiie tapeti pulmas ära huntide poolt,