"Sillamäe passioon"
Andrei Hvostov
minu arust aitab natukene raamtut paremini mõsita - https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/passioon-ounapuu-all/
Raamat räägib Hvostovi eluloost ja tema kodulinnast Sillamäest (kinnine linn).
LUGEMINE:
Raamat on väga venin ja kuna keskendub 60ndate teemadele, seega oli minul pisut raske suhestuda, tembeldamine erinevate ajaperioodide vahel oli väsitav. Hvostovi väljendusviis on väga otsekohene ja aus.
Ainuke asi, mis mulle raamatu juures meeldis oli lõpus ajalooga seonduv - Sillamäe, kui koht, mis oleks võinud olemata olla. Minu jaoks oli huvitav, et ta justkui teeb eestlasi maha, aga peab ennast ise "paraku" eestlaseks". (lk 238)
esialgu nimetab Hvostov end kahtlusteta eestlasteks, siis hiljem hakkab rõhutama oma isapoolseid vene juuri - vahepeal nimetab venelasi "tulunukateks" või "sisserändajateks"
TSITAADID:
Sinu karastaja, sinu füüsilise täiuse poole suunaja. Terves kehas terve vaim. Raisk. Munn, vile rinnal ja märkmik tagataskus. Ketsides türa, kes peaks nägema, et sa oled surmasuus. Aga tal on ükskõik (lk 55).” Nõnda meenutab lapsepõlves hullusti astma käes vaevelnud Hvostov, kuidas kehalise kasvatuse õpetaja lasi tal ennast hingetuks joosta ning kehva tulemuse eest kõhklematult kahe ladus.
KÕIGE OLULISEM OSA - AJAMASIN:
Peatükis „Seriaalid“ proovib Hvostov kommunistlikke telemanipulatsioone
dekonstrueerida, kasutades ajamasina võtet, millega tema teos ka algab: elukogenud
neljakümne seitsme aastane Hvostov külastab kaheksa-aastast Andreid, kui viimane on
istunud televiisori ette, et vaadata oma kunagist lemmikseriaali „Neli tankisti ja koer“.
Hvostov soovib väikese Andrei vaatamiskogemust rikastada kommentaaride ning
selgitustega, mis õpetaksid teda suhtuma nähtusse kriitiliselt ning võõrutaksid teda
pikapeale nõukogude ideoloogiast. Ta tahab teha seda, mida ta oleks oma vanematelt
toona oodanud: „Mind tollal ümbritsenud suurtest inimestest ei vaevunud, ei julgenud
või siis ei osanud keegi filmi analüüsida, et nakatada mind ja teisi tankistidest
vaimustunud jõnglasi kriitilise mõtlemise pisikuga.“ (Hvostov 2011: 174) Võimalikult
vähe pealetükkiv olles ja rohkem vihjates, kui otsesõnu öeldes, üritab Hvostov oma
nooremale versioonile selgitada, kuidas Janek tõenäoliselt koos oma vanematega Katõni
vangilaagrisse saadeti või kuidas stsenaristid põlistavad seriaalis vägivaldselt tõmmatud
uut Vene-Poola riigipiiri (Hvostov 2011: 177-178). Kokkuvõttes jäävad Hvostovi
katsed siiski viljatuks. Ühelt poolt tekib tal hirm, teisalt tunnistab ta ka ise, et väiksena
nautis ta nõukogude teletoodangut vähemalt sama palju, kui ta seda nüüd vihkab.
Kommentaarid
Postita kommentaar