Kursuse „Uuem kirjandus“ kordamisteemad

1. 21. sajandi kirjandus: raamatu rolli muutumine; teos on seos. Tuleta meelde kõik teosed, mida oled lugenud, et oskaksid oma väiteid näidetega põhjendada.

2. Muutuv ühiskond on muutuv kirjandus. Taasiseseisvumise mõju kirjandusele.

1990. aastate kirjanduse ees seisid põhiliste ülesannetena Eesti ajaloo tõlgendamine taasiseseisvunud Eesti ajalookäsitluse vaimus ning kaasaja kujutamine. 

Üks 1990. aastatel silma torganud voole oli maagiline realism, mida esindas näiteks Mehis Heinsaar, kuid ükski neist ei muutunud valdavaks.

Kadus ka tsensuur ja tekkisid erinevad kirjandusrühmitused.

3. Postmodernism.

Postmodernismi mõiste võeti kasutusele 1980-ndate algul, postmodernismi tekkeajaks peetakse tinglikult 60-ndate algust. Postmodernism on ka elulaad, mis peegeldub kultuuri erinevates valdkondades ja mille taustaks on ühiskondlikud muutused.

Kirjanduses tähendab postmodernism järgmist:

klassikalise kirjanduse lammutamine (nii luulesse kui proosasse murrab sisse ühelt poolt esseelikkus, mis püüab toimuvat mõtestada; teiselt poolt banaalne, argikeelel põhinev tavaelu kirjeldamine või keelemänguliste tekstide loomine – keelt ei peeta vahendiks, millega saab elusügavusi ammendavalt kujutada);

meeleolult sageli anarhistlik (riigivõimu, autoriteete, korda eitav) ja negativistlik;

vanad väärtused (religioon, humanism, teadus jne) muudetakse pilaks;

kirjanduse vorm on pluralistlik: žanripiirid ähmastuvad, ühendatakse erinevaid stiile, moonutatakse tsitaate, luule ja laulu piir hajub, konstrueeritakse tekste teiste autorite tekstidest;

intertekstuaalsus (ühe teksti seotus paljude teiste tekstidega; kirjandusteoses viitamine teistele kirjandusteostele; märgiliste elementide ühest märgisüsteemist teise kandmine, millega kaasneb nende tähenduse muutumine);

ilmub teoseid, milles on valimatult erootikat kuni pornoni;

kehakultus jätab varju vaimuilma: kujutatakse tühiseid kehalisi tegevusi, tähtsusetuid üksikasju – puuduvad suured teesid;

kujutatakse ka ühiskonna vähemuse elu (homod, kurjategijad);

postmodernism on isiksuse-, mitte ühiskonnakeskne;

viimasel ajal on mindud lihtsuse suunas, au sees on jälle süžeelisus: lugu kui niisugune; omamoodi lood on ka eluloolised teosed).

4. Kirjanduse funktsioon: kainestav, ülendav, moraliseeriv, peegeldav? Põhjenda näidetega oma lugemisvarast.

Kainestav - halastav pilk inimeste nõrkustele, realistlik, 

Ülendav - idealistlik, tekib KATARSIS

Moraliseeriv - kajastab läbi kirjanike või teose tegelaste mingisuguseid eluõpetusi, eneseabi raamatud

Peegeldav - peegeldab tänapäeva ühiskonda, kirjaniku enda elu või mõtteid

5. Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“: aines, teemad, probleemid, keelekasutus.

Aines - Metsast hakkasid järjest kõik ära kolima küladesse, kus oli uuem elulaad. Leemet ja tema pere jäid metsa ja ei olnud nõus sealt ära kolima. Leemeti onu õpetas talle ussisõnu ja ta sai sellepärast ussidega suhelda - üks hea sõber oli Ints. Siis hakkasid kõik järjest ta ümber ära surema, kuni ta lõpuks oli üksi. Oma viimastel eluaastatel oli ta Põhja Konna valvur ja ta oli eluga rahul.

Teemad - traditsioonide hoidmine, armastus

Probleemid - viimaseks jäämine, usalduse kadumine, reetmine

Keelekasutus - otsekohene, kasutatakse sõnu nagu riist (mehe suguelundi kohta) 

6. Sofi Oksase „Puhastus“: aines, teemad, probleemid, keelekasutus.

Aines - Kaks lugu, üks toimub 90ndatel, kus peategelase Aliide õe lapselaps Zara tuleb ootamatult ta koju, sest ta oli langenud prostitutsiooni ohvriks ning see oli ainukene koht, kuhu ruttu põgeneda. Teine lugu toimub 40ndatel ning räägib Aliide nooruspõlvest ja probleemidest tol ajal. 

Teemad - elu Eestis NSVL võimu ajal, naiste väärkohtlemine ja prostitutsioon, armastus

Probleemid - seksuaalne väärkohtlemine, hirm, kadedus, armastus, häbi

Keelekasutus - norm

7. Andrei Hvostov „Sillamäe passioon“: aines, teemad, probleemid, keelekasutus.

Aines - Andrei lapsepõlv Sillamäe elanikuna. Kuidas nägi välja õppimine eesti-vene segakoolis jne.

Teemad - Memuaarid tema kodulinnast

Probleemid - kaks poolt (venelased ja eestlased)

Keelekasutus - otsekohene

8. Eluloolisus. Miks? Näited ja põhjendused.

Väljakirjutamine kui lahtisaamine, teraapia. Inimene mõtleb, kuidas ta soovib, et teda meenutatakse. 

9. Sveta Grigorjeva ja Charles Bukowski luuletuste teemad, stiil.

TEEMAD: Ühiskonnakriitika, elukriitika, negativism (Bukowskil ka alkoholism) 

STIIL: pigem jutustavam, puuduvad riimid (eriti Svetal)

10. Vabalt valitud teosed 21. sajandi lugemisvarast. Vabavalikute teema, tegelased, sõnum, probleem, lahendus, ühiskonna väljavaated teose vaatepunktist. Keelekasutus ja kujundid, stiil teoses.

“BEFORE THE COFFEE GETS COLD” Toshikazu Kawaguchi

Teema: elu keerdkäigud, ajaränne, kahetsus, armastus

Tegelased: Kei, Fusagi, Kohtake jt.

Sõnum: Olevikus tehtud otsused ei muuda minevikku, vaid parandavad tulevikku.

Probleem: Kahetsused mineviku/tuleviku pärast olevikus

Lahendus: Vastuste otsimine minevikust/ tulevikust, et leevendada enda vaimset seisundit olevikus ning saada vastuseid sellest, kuidas edasi

Ühiskonna väljavaated: Eetilised küsimused- mis on õige?

Stiil ja keelekasutus: Kasutati vahel ka slängi või ingliskeelseid vandesõnu. Stiil MAAGILINE REALISM.

11. Ole valmis raamatut põhjalikult tutvustama. Uuri ka autori kohta, loe mõni ilmunud arvustus.

Tara Westover on 35-aastane kirjanik ja ajaloolane. Tema memuaar “Haritud” oli aastal 2018 New York Times bestsellerite nimekirjas esimene. Bill Gates on öelnud Westoveri raamatu kohta, et ta arvas, et ta on hea iseenda harimises, kuniks luges Tara Westoveri raamatut. Tara oskus ise õppida ja end harida paneb isegi Bill Gatesi imestama. 

https://www.gatesnotes.com/books/educated

Toshikazu Kawaguchi on 50ndates Jaapani näitekirjanik. Loetud raamatule on ilmunud ka järjeteos “Before the coffee gets cold: Tales from the Cafe”.

12. Mõisted: intertekstuaalsus, banaalsus, anarhism, negativism, iroonia, grotesk, punkluule, tüvitekst, etnofuturism, vabavärss, memuaarid, hittkirjandus, veebikirjandus.

intertekstuaalsus - ühe teksti seotus paljude teiste tekstidega; kirjandusteoses viitamine teistele kirjandusteostele; märgiliste elementide ühest märgisüsteemist teise kandmine, millega kaasneb nende tähenduse muutumine

banaalsus - labasus

anarhism - riigivõimu, autoriteete, korda eitav

negativism - eitus, elueitus, vastuhakk peaaegu kõigele, äärmisel juhul kalduvus teha kõike vastupidiselt oodatule 

iroonia - kõnekujund, kus kellestki v. millestki kõneldakse pilkeks teadlikult vastupidist sellele, mida mõeldakse

grotesk - koomilis-fantastiline liialdus; sellel põhinev kunsti- v kirjandusteos; 

punkluule - teos, mis asub kirjanduse ja mittekirjanduse piiri peal

tüvitekst - tuumteos - alusteos, baasteos, lähteteos

etnofuturism - tulevikule orienteeritud suundumus kultuuris, mis taotleb rahvapärimuse ja moodsa kultuuri ühendamist

vabavärss- värsisüsteem, milles puudub üks ja määrav rütmistuspõhimõte

memuaarid- talletatud mälestused

hittkirjandus- kirjandus, mis on palju menu kogunud

veebikirjandus- veebis avaldatud kirjandus